Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Katainen: Junckeri plaanis pole raha kõige tähtsam

    Euroopa Komisjoni asepresident Jyrki Katainen Brüsseli majandusfoorumilFoto: Ebs

    Rahapuudust Euroopas ei ole, intressimäärad on nullis või miinuses, kuid investeeringud on aastas ikka 200-300 miljardi euro võrra allpool ajaloolist trendi.

    Miks ei investeerita, johtub ühelt poolt erinevatest tõketest, sealhulgas regulatsioonide rägast, teisalt argusest – Euroopa säästjad ja ka pangad ei julge riskida. Tagajärjeks on, et muu maailmaga võrreldes, mis ei seisa paigal, kuni Euroopa oma kriisihaavu rohitseb ja struktuure ümber mõtleb, kaotab Euroopa järjest enam konkurentsivõimet.
    „Arusaadav, et inimesi huvitab raha rohkem,“ ütles Euroopa Komisjoni asepresident Jyrki Katainen ühisel pressikonverentsil Euroopa Investeerimispanga (EIB) juhi Werner Hoyeriga. „Ma leian aga, et Junckeri plaani muud komponendid on olulisemad kui fond, eriti ühisturu edasi arendamine."
    315 miljardit eurot
    Katainen viitas aasta eest ellu kutsutud Euroopa Komisjoni presidendi Jean Claude Junckeri järgi nime saanud investeerimisplaanile, mille üheks komponendiks on fond (EFSI), mis aitab investeerimisel maandada erasektori riske. Eesmärk on kaasata sel moel kolme aastaga investeeringuteks kuni 315 miljardit eurot. Plaani ülejäänud komponendid näevad ette investeeringuid tagasi hoidvate takistuste kõrvaldamise.
    Hoyer märkis omalt poolt, et vähene investeerimine Euroopas, mis tähendab ühtlasi vähest investeerimist innovatsiooni, on peamine Euroopa konkurentsivõimet ohustav risk. Ka tema möönis, et rahast üksi ei piisa. „Ilma selleta, et me oma ühiskondi ja tööstusi julgelt reformime, ei ole rahast kasu,“ ütles Hoyer.
    Euroopa Komisjon saab kaasa aidata reformidega Euroopa tasandil – digitaalse ühisturu arendamine, kapitaliturgude liidu loomine, energiaturu ühendamine, transpordi dekarboniseerimine, tõi Katainen näiteid.
    Investeerimisplaani raames on avatud ka nõustamisteenus, mis õpetab, kuidas Junckeri plaanist toetust saada. Samuti on 1. juunist käivitunud internetiplatvorm, mis koondab investeerimisprojektid ja teeb need nii potentsiaalsetele investoritele nähtavaks. Seal on 100 projekti juba üleval. Kataineni sõnul on näiteks Kuveidi riiklik investeerimisfond ja Hiina investorid just selle vastu huvi tundnud.
    Kardetust edukam algus
    Junckeri fond on käivitunud kardetust edukamalt, tõdeti neljapäeval Brüsselis toimunud majandusfoorumuil. Fond püüab tagant lükata projekte, mis teoreetiliselt on kõrgema riskiga, mistõttu nad ilma toeta tehtud ei saaks. Sihiks seatud 315 miljardist eurost on tänaseks jõutud 100 miljardini, ütles Hoyer. Brüsseli mõttekoja juhi Guntram Wolffi sõnul on praegu siiski veel vara hinnata, kas tegemist ikka on selliste projektidega, mis muidu rahastust ei saaks. Kriitikana toodi välja sedagi, et seemneraha sai Junckeri plaan ELi eelarvest teaduse ja taristuprojektide realt, ehk tuleviku arvelt.
    Eriti hästi on käivitunud EFSI see osa, mis on mõeldud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete investeeringute toetamiseks. Kolme aasta plaanist on 65% juba täidetud, ütles Hoyer. Just sellised ettevõtted on peamised uute töökohtade loojad. Suuremad projektid vajavad ettevalmistuseks rohkem aega. „Kuid ma usun, et saavutame ka seal eesmärgi,“ oli pangajuht optimistlik.
    Juba kaalutakse algselt kolmeks aastaks kavandatud investeerimisplaani pikendamist kahe aasta võrra  -kaugemale ei võimalda Euroopa Liidu praegune eelarveperiood. Hoyeri sõnul peab kaugem eesmärk olema siiski see, et kõrvaldatakse turutõrge, mis taolise instrumendi loomise vajalikuks tegi.
    Euroopa Komisjoni rahaliidu reformi eest vastutav asepresident Valdis Dombrovskis viskas aga konverentsil õhku mõtte, et EFSIst võiks edaspidi välja kasvada selline hoob rahaliidus, millest ühiselt n.ö asümmeetrilisse šokki sattunud liikmesriiki abistada. Asümmeetrilisse selles mõttes, et näiteks teised liikmesriigid ei pruugi Nokia või metsatööstuse langusest kannatada.
  • Hetkel kuum
Eksperdid: ettevõtjal on lihtsam kaitsta vilepuhujaid laiemalt, kui seadus nõuab
Eesti võttis vilepuhuja kaitse seaduse vastu sedavõrd kitsa kohaldamisalaga, et ettevõtjatel on lihtsam võimaldada probleemidest teavitamist laiemalt, kui neilt nõutakse, ning näidata seeläbi üles kõrgendatud ühiskondlikku vastutust, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ning sama büroo jurist Karl Oskar Pungas.
Eesti võttis vilepuhuja kaitse seaduse vastu sedavõrd kitsa kohaldamisalaga, et ettevõtjatel on lihtsam võimaldada probleemidest teavitamist laiemalt, kui neilt nõutakse, ning näidata seeläbi üles kõrgendatud ühiskondlikku vastutust, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ning sama büroo jurist Karl Oskar Pungas.
Nädal Balti börsil lõppes positiivse noodiga
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Konkurentsiameti juht kaotas ametnike 13nda palga: mulle ei mahtunud see pähe
Kui Evelin Pärn-Lee oli konkurentsiametit juhtima asunud ja luges esimest korda ameti tulemustasude reeglistikku, oli tema kui jurist üllatunud.
Kui Evelin Pärn-Lee oli konkurentsiametit juhtima asunud ja luges esimest korda ameti tulemustasude reeglistikku, oli tema kui jurist üllatunud.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Luureülem: Harkivi vallutamiseks oleks vaja 300 000 meest
Venemaa relvajõud on jätkanud Harkivis avatud uue ründesuuna edendamist, aga selle vallutamiseks piisavat hulka vägesid piirkonnas pole, rääkis kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Ants Kiviselg tänasel pressikonverentsil.
Venemaa relvajõud on jätkanud Harkivis avatud uue ründesuuna edendamist, aga selle vallutamiseks piisavat hulka vägesid piirkonnas pole, rääkis kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Ants Kiviselg tänasel pressikonverentsil.
Slovakkia peaminister pole enam eluohtlikus seisundis
Slovakkia peaminister Robert Fico ei ole enam eluohtlikus seisundis, vahendas Reuters ministri teadet.
Slovakkia peaminister Robert Fico ei ole enam eluohtlikus seisundis, vahendas Reuters ministri teadet.